Pea igal järgmisel aastal, kui enamus viljapuudest oma perioodilist saagikust
demonstreerivad, seisavad paljud aiaomanikud silmitsi küsimusega - mida
teha nende aiasaadustega, mida ise või oma pere ja
tuttavad ei jõua ära tarbida?
Tänapäevane elu on juba
paraku teistsugune kui see oli kõigest mõnikümmend aastat tagasi, kui
pea iga majapidamine pressis ise mahla ning keetis massiliselt moose ja hoidiseid.
Paljud viljad leidsid rakendust ka toiduainetööstuses ning
aiaomanikud said oma ülejäänud viljad viia kokkuostu.
Need ajad on aga kahjuks möödas - kuid mida teha, et olukorda parandada?
Parim
võimalus oleks esmalt jagada oma ülejäävaid aiasaadusi inimestega, kellel pole oma aeda, kuid kes aiasaadusi meelsalt tarbiksid.
Kuidas seda teha?
Õunte
valmimisajal võib paljudes kohtades näha aedade taha paigaldatud kaste
või kotte viljadega, mis omanikud on oma aiast kokku kogunud ning mida
nad soovivad teistele jagada.
Samas, see variant ei
ole alati kõige parem, kuna tihti võib jagatavaid vilju leida
tänavatelt, kus pea kõik hooned on aiaga hooned - ehk - naabrid neid vilju tõenäoliselt ei vaja ning need, kes vajavad, jällegi sellisele
tänavale üldjuhul ei satu.
Kuidas seda olukorda
parandada ning teha nii, et kasu saaksid kõik - nii aiaomanik kui ka
inimene, kes heameelega kasutaks kohalikke vilju, selle asemel, et importvilju tarbida?
Tänapäevases interneti- ning
nutiühiskonnas oleks tegelikult väga mõistlik teha Maaeluministeeriumi poolt lihtne kaardirakendus, mis toimiks nii
nutitelefonidel kui ka tavaarvutites, millel oleks kaardina näha maakondadeks jagatud piirkond. Sellise rakenduse saaks teha ka näiteks iga kohalik omavalitsus eraldi.
Selles rakenduses saaksid aiaomanikud, kellel jääb pisut vilju üle ka teiste tarbeks, endid lihtsalt Jagajateks registreerida - ning inimesed, kes
tahaksid vilju saada, saaksid endid lihtsalt Tarbijateks
registreerida (mõlemate registreering oleks turvalisuse tõttu oluline).
Selline
rakendus oleks tegelikult väga mugav ning lihtne.
Kui näiteks jagajal
(aiaomanikul) tekib aias ülejääk, siis ta siseneb kaardirakendusse, kus
ta märgib lihtsalt näiteks - magusad õunad, 100kg, aia taga kastides,
tasuta - rakendus lisab selle kirje automaatselt kaardile õigesse kohta.
Kui Jagaja soovib oma aia viljade või oma viljade
koristamise eest tasu saada, siis ta saaks kirjutada - magusad
õunad, 100kg, helistada kella 17.00-st numbril ..., hind 50 senti kilogramm.
Tarbijal tekib õunaisu, ta siseneb rakendusse ning näeb, et temast paari tänava kaugusel lisati aia taha värskelt õunu - pole tarvis muud, kui kott näpu otsa ning vilju tooma.
Usun, et sellise rakenduse loomine võiks muuta nii mõndagi paremuse suunas - näiteks inimeste toitumisharjumusi, tervislikku seisundit, ka hindamist taimse toidu suhtes ning üldist inimlikku viisakust ja tänulikkust.
Ravel Reiljan
arborist-nooremaednik
No comments:
Post a Comment