Tihti on aedades paiknevad marjapõõsad üsna viletsas seisus - ülekasvanud, haiged, heina täis ning kehva saagikusega.
Mida tasuks teha ning mida mitte, et nad oleksid edukad ning me järjepidevalt hea kvaliteediga saaki võiksime tarbida?
Esmalt - mida teha?
1. Harvendamine:
Kui põõsad on mitmeid aastaid hooldamata, on probleemiks vananenud harud ning tihe põõsas - liigse tiheduse tõttu ei saa uued võrsed edukalt areneda, kuna neile ei jagu piisavalt õhku, valgust ning ruumi.
Hooldamata põõsad on oma tiheduse tõttu ka erinevate seenhaiguste kasvulavaks - peale vihmast ilma on lehtede vahel palju niiskust ning lehed ei kuiva piisavalt kiiresti.
Selletõttu tuleks marjapõõsaid vajadusel harvendada - tavaaia omanikul pole tarvis meelde jätta erinevaid tabeleid harude arvu ning saagikusaastatega - piisab sellest, et hoiate põõsad parajalt hõredad.
Selleks, et valgus ka põõsaste keskpaika jõuaks, lõigake eakate põõsaste puhul välja üks kuni mitu vanimat/vajunumat/kehvemat haru ning jätke alles vähemalt samas arvus uusi/noori kasve.
Sobiv aeg harvendamiseks on laias laastus detsembrist märtsi lõpuni ning seda tuleks teha vajadusel igal aastal või üle aasta.
2. Multśimine:
Marjapõõsaste puhul on mitu olulist probleemi, mida on võimalik multśimisega vähendada ning aja möödudes ka ära lahendada - esiteks igasugused marjapõõsastesse elutsema asunud muud taimed nagu näiteks kassitapp ning naat, samuti hein, mis põõsaste sisemusse kipub kasvama ning ka teod, kellele meeldib põõsastes kolada.
Korralik multśikiht aitab nende olukordade puhul üsnagi edukalt.
Naadi ning kassitapu puhul tuleb endal siiski peale multśimist vähemalt kahel-kolmel aastal ka tavalist kurnamistaktikat kasutada - ehk multśist läbikasvanud taimed lihtsalt nende tekkimisel välja noppida.
Olen märganud, et peale kahe-kolme aastast "trenni" kaovad nad unustusse.
Kuidas multśida, seda saate lugeda vanemast postitusest (5cm nõue juurekaelapiirkonna vabaksjätmisel marjapõõsaste puhul ei kehti):
http://urbandendro.blogspot.com.ee/2015/11/kuidas-teha-oigesti-how-to-do-it-right.html
3. Happesuse kontrollimine:
Kasvupinnase happesuse kontrollimine ning kontrolli all hoidmine on saagikuse ning taimetervise juures samuti oluline aspekt.
Esmalt - kui endal pole võimalik, siis tuleks uurida mõnelt aednikult, kas ta suudaks kasvupinnase happesuse määrata (kasvupinnase pH mõõtmiseks on olemas erinevaid tehnoloogiaid ning seadmeid)
Optimaalseks happesuse vahemikuks kasvupinnases on näiteks karusmarjapõõsastel ca 5,5-6,2pH, mustsõstrapõõsastel ca 6-8pH, punasesõstrapõõsastel ca 5,5-7pH ning valgesõstrapõõsastel ca 6-8pH.
Kuidas kasvupinnase pH-d muuta, sellest kunagi edaspidi.
Teiseks - mida mitte teha?
1. Kärpimine:
Küllaltki tihti aetakse marjapõõsaste puhul segamini kaks erinevat lõikusvõtet - harvendamine ja kärpimine.
Marjapõõsaste puhul tuleks kasutada ainult harvendamist ehk kogu haru eemaldamist.
Kärpimist peaks kasutama vaid erandjuhtudel - kui on tegemist murde, painde või muu kahjustatud osaga, kuid haru ise on terve.
2. Tuha puistamine ja kuhjamine:
Väga levinud stressoriks on tuha laotamine, eriti probleemne on see siis kui tuhka heidetakse põõsa südamikku või jäetakse kuhjakestena põõsa alla.
Puutuhka võite aias kasvupinnase neutraliseerijana kasutada küll, kuid seda tuleks jaotada ühtlaselt ning pigem põõsaste perimeetrit mööda.
Kõige mõistlikum on seda talve jooksul koguda ning kevadiste kaevamistööde ajal kasvupinnasesse kaevata - loomulikult peate enne veenduma, et kasvupinnas juba liiga neutraalne ei ole.
3. Õunte jms väetiseks kasutamine:
Samuti on üsna tavaline ka see, et põõsaste südamikku või harude alla kuhjatakse ülejäänud/raiskuläinud õunu, muid vilju või erinevaid köögijäätmeid (kartulikoored jms).
Soovitan seda siiski tungivalt mitte teha (sellega seostuvad erinevad probleemid), selle asemel ostke või ehitage sobivasse aianurka komposter ning kasutage erinevaid jääke komposteris - juba valminud kompost on teie marjapõõsastele ideaalseks lisandiks (väljapoole multśipiiri).
4. Ülejääva mulla kasutamine:
Lisaks on levinud nipp - aasta jooksul kas ümberistutamise või taimede huku tõttu ülejääv toalillede muld visatakse marjapõõsa alla, lootuses, et küllap see talle kasu teeb.
Paraku ei pruugi see nii aga olla - soovitan sellised ülejäägid samuti komposterisse paigutada.
Lõppkokkuvõtteks võiks öelda, et mõistlikkus taimede eest hoolitsemises ning nende vajadustega arvestamine ja igasugustest äärmustest hoidumine võiks olla eduka koostöö võtmeks.
Proovige eeltoodud põhimõtteid kasvõi osaliselt rakendada ning suure tõenäosusega paraneb ka teie taimede olukord.
Allikas: autori isiklikud kogemused ning tähelepanekud.
Mida tasuks teha ning mida mitte, et nad oleksid edukad ning me järjepidevalt hea kvaliteediga saaki võiksime tarbida?
 |
| Hooldamata marjapõõsas. Foto: Ravel Reiljan |
Esmalt - mida teha?
1. Harvendamine:
Kui põõsad on mitmeid aastaid hooldamata, on probleemiks vananenud harud ning tihe põõsas - liigse tiheduse tõttu ei saa uued võrsed edukalt areneda, kuna neile ei jagu piisavalt õhku, valgust ning ruumi.
Hooldamata põõsad on oma tiheduse tõttu ka erinevate seenhaiguste kasvulavaks - peale vihmast ilma on lehtede vahel palju niiskust ning lehed ei kuiva piisavalt kiiresti.
Selletõttu tuleks marjapõõsaid vajadusel harvendada - tavaaia omanikul pole tarvis meelde jätta erinevaid tabeleid harude arvu ning saagikusaastatega - piisab sellest, et hoiate põõsad parajalt hõredad.
Selleks, et valgus ka põõsaste keskpaika jõuaks, lõigake eakate põõsaste puhul välja üks kuni mitu vanimat/vajunumat/kehvemat haru ning jätke alles vähemalt samas arvus uusi/noori kasve.
Sobiv aeg harvendamiseks on laias laastus detsembrist märtsi lõpuni ning seda tuleks teha vajadusel igal aastal või üle aasta.
 |
| Sama marjapõõsas peale esimese aasta harvendamist. Foto: Ravel Reiljan |
2. Multśimine:
Marjapõõsaste puhul on mitu olulist probleemi, mida on võimalik multśimisega vähendada ning aja möödudes ka ära lahendada - esiteks igasugused marjapõõsastesse elutsema asunud muud taimed nagu näiteks kassitapp ning naat, samuti hein, mis põõsaste sisemusse kipub kasvama ning ka teod, kellele meeldib põõsastes kolada.
Korralik multśikiht aitab nende olukordade puhul üsnagi edukalt.
Naadi ning kassitapu puhul tuleb endal siiski peale multśimist vähemalt kahel-kolmel aastal ka tavalist kurnamistaktikat kasutada - ehk multśist läbikasvanud taimed lihtsalt nende tekkimisel välja noppida.
Olen märganud, et peale kahe-kolme aastast "trenni" kaovad nad unustusse.
Kuidas multśida, seda saate lugeda vanemast postitusest (5cm nõue juurekaelapiirkonna vabaksjätmisel marjapõõsaste puhul ei kehti):
http://urbandendro.blogspot.com.ee/2015/11/kuidas-teha-oigesti-how-to-do-it-right.html
 |
| Multśitud marjapõõsad. Foto: Ravel Reiljan |
3. Happesuse kontrollimine:
Kasvupinnase happesuse kontrollimine ning kontrolli all hoidmine on saagikuse ning taimetervise juures samuti oluline aspekt.
Esmalt - kui endal pole võimalik, siis tuleks uurida mõnelt aednikult, kas ta suudaks kasvupinnase happesuse määrata (kasvupinnase pH mõõtmiseks on olemas erinevaid tehnoloogiaid ning seadmeid)
Optimaalseks happesuse vahemikuks kasvupinnases on näiteks karusmarjapõõsastel ca 5,5-6,2pH, mustsõstrapõõsastel ca 6-8pH, punasesõstrapõõsastel ca 5,5-7pH ning valgesõstrapõõsastel ca 6-8pH.
Kuidas kasvupinnase pH-d muuta, sellest kunagi edaspidi.
Teiseks - mida mitte teha?
1. Kärpimine:
Küllaltki tihti aetakse marjapõõsaste puhul segamini kaks erinevat lõikusvõtet - harvendamine ja kärpimine.
Marjapõõsaste puhul tuleks kasutada ainult harvendamist ehk kogu haru eemaldamist.
Kärpimist peaks kasutama vaid erandjuhtudel - kui on tegemist murde, painde või muu kahjustatud osaga, kuid haru ise on terve.
2. Tuha puistamine ja kuhjamine:
Väga levinud stressoriks on tuha laotamine, eriti probleemne on see siis kui tuhka heidetakse põõsa südamikku või jäetakse kuhjakestena põõsa alla.
Puutuhka võite aias kasvupinnase neutraliseerijana kasutada küll, kuid seda tuleks jaotada ühtlaselt ning pigem põõsaste perimeetrit mööda.
Kõige mõistlikum on seda talve jooksul koguda ning kevadiste kaevamistööde ajal kasvupinnasesse kaevata - loomulikult peate enne veenduma, et kasvupinnas juba liiga neutraalne ei ole.
3. Õunte jms väetiseks kasutamine:
Samuti on üsna tavaline ka see, et põõsaste südamikku või harude alla kuhjatakse ülejäänud/raiskuläinud õunu, muid vilju või erinevaid köögijäätmeid (kartulikoored jms).
Soovitan seda siiski tungivalt mitte teha (sellega seostuvad erinevad probleemid), selle asemel ostke või ehitage sobivasse aianurka komposter ning kasutage erinevaid jääke komposteris - juba valminud kompost on teie marjapõõsastele ideaalseks lisandiks (väljapoole multśipiiri).
4. Ülejääva mulla kasutamine:
Lisaks on levinud nipp - aasta jooksul kas ümberistutamise või taimede huku tõttu ülejääv toalillede muld visatakse marjapõõsa alla, lootuses, et küllap see talle kasu teeb.
Paraku ei pruugi see nii aga olla - soovitan sellised ülejäägid samuti komposterisse paigutada.
Lõppkokkuvõtteks võiks öelda, et mõistlikkus taimede eest hoolitsemises ning nende vajadustega arvestamine ja igasugustest äärmustest hoidumine võiks olla eduka koostöö võtmeks.
Proovige eeltoodud põhimõtteid kasvõi osaliselt rakendada ning suure tõenäosusega paraneb ka teie taimede olukord.
Allikas: autori isiklikud kogemused ning tähelepanekud.
No comments:
Post a Comment