Linnaparkides oleme harjunud nägema eelkõige Eestis levinud puu- ning põõsaliike kuhu trehvab vahel sekka ka midagi eksootilisemat - kuid üldiselt on tegu siiski ilutaimedega.
Samas - kas poleks huvitav leida linnaparkidest ka midagi söödavat?
Miks ei võiks näiteks iga suurema pargi südamikus (kaitsmaks viljapuid- ja marjapõõsaid saastatuse eest) olla väike tarbepark, kuhu võiksid kuuluda mõned õuna-pirnipuud, paar kirsi- või ploomipuud, mõned marjapõõsad ja muud nipet-näpet?
Sellistel "oaasidel" võiks olla päris mitu eesmärki ning väljundit - näiteks õpetaks see tänapäeva lastele, et toitu on võimalik kasvatada, mitte vaid marketist osta.
Samuti õpetaks selline tarbepark inimesi taimi rohkem hindama ning annaks neile võimaluse ka ise kasvatamisprotsessis osalised olla.
Lisaks on see oluline aspekt ühiskondliku vastutustunde tekitamisel avalikku ruumi istutatud taimede suhtes.
Kui inimesed saaksid sellises kohas midagi ise, oma kätega teha, siis on täitsa võimalik, et sellised alad vähendaksid võib-olla ka pisut üldiseid probleeme nagu näiteks kuritegevus, stressitase jms.
Paljud tänapäeva inimesed elavad korterites, kus neil viljade kasvatamine raskendatud või suisa võimatu on, kuid sellised tarbepargid võimaldaksid neil hooaja jooksul pisutki "kohalikku" kraami saada.
Selliste parkide hooldus ei oleks keerulisem kui muude haljasalade hooldus, kuna hooldustegevused on perioodilised ning eelduseks on viljade ärakasutamine linnakodanike poolt.
Allikas: autori isiklikud märkmed ning tähelepanekud.
Samas - kas poleks huvitav leida linnaparkidest ka midagi söödavat?
Miks ei võiks näiteks iga suurema pargi südamikus (kaitsmaks viljapuid- ja marjapõõsaid saastatuse eest) olla väike tarbepark, kuhu võiksid kuuluda mõned õuna-pirnipuud, paar kirsi- või ploomipuud, mõned marjapõõsad ja muud nipet-näpet?
Sellistel "oaasidel" võiks olla päris mitu eesmärki ning väljundit - näiteks õpetaks see tänapäeva lastele, et toitu on võimalik kasvatada, mitte vaid marketist osta.
Samuti õpetaks selline tarbepark inimesi taimi rohkem hindama ning annaks neile võimaluse ka ise kasvatamisprotsessis osalised olla.
Lisaks on see oluline aspekt ühiskondliku vastutustunde tekitamisel avalikku ruumi istutatud taimede suhtes.
Kui inimesed saaksid sellises kohas midagi ise, oma kätega teha, siis on täitsa võimalik, et sellised alad vähendaksid võib-olla ka pisut üldiseid probleeme nagu näiteks kuritegevus, stressitase jms.
Paljud tänapäeva inimesed elavad korterites, kus neil viljade kasvatamine raskendatud või suisa võimatu on, kuid sellised tarbepargid võimaldaksid neil hooaja jooksul pisutki "kohalikku" kraami saada.
Selliste parkide hooldus ei oleks keerulisem kui muude haljasalade hooldus, kuna hooldustegevused on perioodilised ning eelduseks on viljade ärakasutamine linnakodanike poolt.
Allikas: autori isiklikud märkmed ning tähelepanekud.
Ma pigem pooldan community garden taolisi projekte, kus need, kes viitsivad aiandusega tegeleda, ka neid vilju maitsta saavad hiljem. Igasugused ploomi-kirsi-õunapuud on ohtlikud mu arust linnaparkides. Ma olen oma aias igal aastal hädas herilastega, kes on peamised nende viljade tarbijad. Meie peres pole allergikuid, aga linnaparkides võivad jalutada sellised allergikud, kes ühe herilase või mesilase nõelamise pärast ära sureksid. Linnapargid võiksid siiski edaspidigi kõigile suhteliselt riskivabadeks kohtadeks jääda. Kuigi jah, ka jäätisepaberid prügikastides tõmbavad herilasi ligi, kuid kõike päris välistada ei saa.
ReplyDeleteJah, Community gardening on teema, millest tahaksin edaspidi kindlasti kirjutada - linnaparkide osas jään siiski seda meelt, et söödavate viljadega puud-põõsad võiksid olla, kuid loomulikult eraldi piiritletud alana, niiöelda aed pargis.
ReplyDeleteKahtlemata on sellega seotud ka erinevaid ohte, nagu eelnevas kommentaaris kirjeldatud, kuid neid peaks olema piisava info abil võimalik vältida.
Ilma mesilaste-herilasteta ei kestaks meid ümbritsev elu kaua ning nendega võivad inimesed kohtuda ka koduaias või välikohvikus.
Kuid jah, selliste projektide ellukutsumisel tuleks igal juhul kõik aspektid läbi kaaluda.