Esimest korda on märgatud puid „magamas“

Nad küll ei norska, kuid võivad oma uinaku ajal kriuksuda.

Esimest korda on nähtud puid öö jooksul läbimas füüsilisi muutusi, mis sarnanevad meie mõistes magamisele.

Kaskede jälgimine on näidanud, et nad võivad öö lõpuks lasta oma oksi longu lausa kuni 10cm ulatuses.

Andras Zlinszky Ungari ökoloogiliste uuringute keskusest ütleb, et tegemist on väga selge mõjuga, mis hõlmab kogu puud.

Zlinszky ning tema kolleegid skaneerisid puid loojangust kuni päikesetõusuni nii Austrias kui Soomes. Tänu lasertehnoloogiale oli võimalik jälgida puude okste ja lehtede asetuste muudatusi kolmemõõtmeliselt ning sentimeetri täpsusega.

Eetu Puttonen, meeskonnaliige Soomest, Masalas paiknevast uurimisinstituudist ütleb, et antud eksperiment on ainus ja esimene omasugune. Analoogseid uuringuid on seni teostatud väikeste taimega, kuid mitte kunagi välitingimustes suurte puudega.

Meeskond skaneeris kahte puud – ühte Soomes ning teist Austrias. Nad tegid öö jooksul Soomes asuvale puule 11 skaneeringut, keskmiselt iga tunni tagant ning Austrias asuvale puule 77 skaneeringut – iga 10 minuti tagant.

Uuring viidi läbi rahulikul ööl, et vältida tuule mõjusid ning samuti jälgiti, et öö satuks mõlemas riigis olema sama pikkusega. Seeläbi võidi olla kindlad, et uuringu tulemus polnud nendest aspektidest mõjutatud.

Tõenäoliselt on longuvajumise efekt põhjustatud puude sisemise veerõhu alanemisest taimerakkudest, mis tähendab, et taime oksad ja leherootsud pole enam nii jäigad ning on paremini allutatavad raskusjõule, ütleb Zlinszky.

Kuna rakusisest rõhku mõjutab fotosüntees, mis öösel teatavasti ei toimu, siis on arusaadav, miks rõhk rakkudes ööseks langeb ja puu end lõdvaks laseb, lisab Zlinszky.

Samuti on päevasel ajal puude oksad ning lehed kergelt päikese poole kallutatud, et saada sellest maksimum, kuid kuna tegemist on puu jaoks energiamahuka protsessiga, siis pole sellel päikesevalguse kadudes enam mõtet ja puu laseb end lõdvaks.

Niisiis – kas puud lasevad end ööseks tahtlikult lõdvaks, et puhata, või on see tingitud vee ja valguse kättesaamisest, seda tuleb veel täpsustada.

Vabatõlge ja sisukokkuvõte artiklist: „Trees seen resting branches while ‘asleep’ for the first time

“.

New Scientist - https://www.newscientist.com/article/2088833-trees-seen-resting-branches-while-asleep-for-the-first-time/