Vastavalt Missouri Ülikooli teadlase
Heidi Appel´i hiljutistele uuringutele suudavad taimed määrata
erinevaid kahjurputukaid tunnetades nende „lõugade“ kuju ning
kuulates nende närimisel tekkivat vibratsiooni.
Appel ütleb, et see võimaldab
taimedel reageerida konkreetsele kahjurile konkreetsete meetmetega.
Kuigi taimed ei suuda ründajate eest
põgeneda nagu loomad, on neil selle eest muud keerulised
kaitsemehhanismid, takistamaks taimtoidulisi loomi ning erinevaid
parasiite.
Nii mitmedki neist hõlmavad keemilisi
tõrjemeetmeid, mis aktiveeruvad vaid siis kui taime rünnatakse.
Appel ütleb, et taimed on tegelikult
palju targemad kui me arvatagi oskame.
Taimed suudavad eristada lähedaselt
seotud kahjustajaid
Teadlastele on
olnud juba mõnda aega teada, et taimed omavad mitmeid samasuguseid
„meeli“ nagu loomadki – kuigi nende puhul avaldub see lihtsalt
teistmoodi.
Näiteks, taimede
võimet kasvada valguse poole võiks nimetada „nägemiseks“,
samas kui nende võimet reageerida erinevatele lenduvatele
kemikaalidele, mida toodavad infovahetuseks teised taimed, võiks
nimetada „haistmiseks“.
Ühes viimases
uuringus, mis avaldati ajakirjas „Frontiers in Plant Science“,
näitasid Appel ning tema kolleegid, et taimede nn „kompimismeel“
on palju keerukam kui varasemalt arvatud.
Oma katsetes
kasutasid nad harilikku müürlooka, viies taimedele kahe erineva
liigi röövikuid ning lehetäisid. Igal kahjustajal lubati taime
kallal mõnda aega toimetada.
Mõne aja pärast
võeti taimed üles ning teadlased asusid nende geenidega toimunut
uurima.
Nad avastasid, et
taimede 28 000 geenist olid kahjustajatele reageerimiseks
aktiveerunud lausa 2 778 geeni. Osad neist vastutavad
kaitsesüsteemide reguleerimise eest, samas kui osad neist
reguleerivad teisi taime füsioloogilisi protsesse nagu näiteks vee
kasutamine või juurte kasv.
Suured erinevused
geenivastustes ei tulenenud niivõrd röövikute ja lehetäide
kasutamisest, kuivõrd sama kahjustaja erinevate liikide
kasutamisest.
Näiteks kahe
erineva röövikuliigi kasutamisel oli samade geenide aktiveerumise
kattuvusprotsent vähem kui 25%, samas kui kahe erineva lehetäiliigi
kasutamisel oli kattuvusprotsent ainult 10.
Taimed suudavad kahjustajaid
eristada isegi hääle järgi
Teises hiljutises
uuringus, mis avaldati ajakirjas „Oecologia“, püüdsid Appel
ning tema kolleegid kindlaks teha kasu, mida toob taimedele heli ehk
õhu vibratsiooni tuvastamine.
Teadlased
märkasid, et näiteks lülijalgsed on hästi tuntud sellega, et
kasutavad erinevaid helisid suhtlemiseks ning erinevate putukate
närimishääli selleks, et leida saaki.
Nad uurisid,
kas ehk taimedel ei võiks olla samasugust võimekust, kasutamaks
kahjurite närimishääli informatsioonina, mille alusel kohandada
oma kaitsemehhanisme.
Et seda hüpoteesi
testida, salvestasid teadlased lehtedest toituvate röövikute
närimishäält ning mängisid seda hiljem erinevatele taimedele.
Kui taimi närivad
päris röövikud, siis vabastavad müürloogad sinepiõli, mis on
looduslikuks tõrjevahendiks.
On huvitav, et
taimed asusid sinepiõli vabastama ka siis kui nad kuulsid salvestisi
röövikute närimishäältest.
Samas ei asunud
nad sinepiõli vabastama muude, suvaliste salvestiste peale.
See näitab, et
taimed suudavad reageerida erinevate kahjurite poolt esitatud
erinevatele närimisest tingitud vibratsioonidele – kuna juba
ainuüksi sellest informatsioonist piisab, et taim suudaks välja
selgitada kahjuri tüübi.
Vabatõlge
artiklist „Plants can see, hear, smell, and respond to
threats“
Natural News
Väga huvitav lugemine ;)
ReplyDeleteTänan!
ReplyDelete