Taimed suudavad näha, kuulda, haista ning reageerida ohtudele

Vastavalt Missouri Ülikooli teadlase Heidi Appel´i hiljutistele uuringutele suudavad taimed määrata erinevaid kahjurputukaid tunnetades nende „lõugade“ kuju ning kuulates nende närimisel tekkivat vibratsiooni.

Appel ütleb, et see võimaldab taimedel reageerida konkreetsele kahjurile konkreetsete meetmetega.

Kuigi taimed ei suuda ründajate eest põgeneda nagu loomad, on neil selle eest muud keerulised kaitsemehhanismid, takistamaks taimtoidulisi loomi ning erinevaid parasiite.

Nii mitmedki neist hõlmavad keemilisi tõrjemeetmeid, mis aktiveeruvad vaid siis kui taime rünnatakse.

Appel ütleb, et taimed on tegelikult palju targemad kui me arvatagi oskame.

Taimed suudavad eristada lähedaselt seotud kahjustajaid

Teadlastele on olnud juba mõnda aega teada, et taimed omavad mitmeid samasuguseid „meeli“ nagu loomadki – kuigi nende puhul avaldub see lihtsalt teistmoodi.

Näiteks, taimede võimet kasvada valguse poole võiks nimetada „nägemiseks“, samas kui nende võimet reageerida erinevatele lenduvatele kemikaalidele, mida toodavad infovahetuseks teised taimed, võiks nimetada „haistmiseks“.

Ühes viimases uuringus, mis avaldati ajakirjas „Frontiers in Plant Science“, näitasid Appel ning tema kolleegid, et taimede nn „kompimismeel“ on palju keerukam kui varasemalt arvatud.

Oma katsetes kasutasid nad harilikku müürlooka, viies taimedele kahe erineva liigi röövikuid ning lehetäisid. Igal kahjustajal lubati taime kallal mõnda aega toimetada.

Mõne aja pärast võeti taimed üles ning teadlased asusid nende geenidega toimunut uurima.

Nad avastasid, et taimede 28 000 geenist olid kahjustajatele reageerimiseks aktiveerunud lausa 2 778 geeni. Osad neist vastutavad kaitsesüsteemide reguleerimise eest, samas kui osad neist reguleerivad teisi taime füsioloogilisi protsesse nagu näiteks vee kasutamine või juurte kasv.

Suured erinevused geenivastustes ei tulenenud niivõrd röövikute ja lehetäide kasutamisest, kuivõrd sama kahjustaja erinevate liikide kasutamisest.

Näiteks kahe erineva röövikuliigi kasutamisel oli samade geenide aktiveerumise kattuvusprotsent vähem kui 25%, samas kui kahe erineva lehetäiliigi kasutamisel oli kattuvusprotsent ainult 10.

Taimed suudavad kahjustajaid eristada isegi hääle järgi

Teises hiljutises uuringus, mis avaldati ajakirjas „Oecologia“, püüdsid Appel ning tema kolleegid kindlaks teha kasu, mida toob taimedele heli ehk õhu vibratsiooni tuvastamine.

Teadlased märkasid, et näiteks lülijalgsed on hästi tuntud sellega, et kasutavad erinevaid helisid suhtlemiseks ning erinevate putukate närimishääli selleks, et leida saaki.

Nad uurisid, kas ehk taimedel ei võiks olla samasugust võimekust, kasutamaks kahjurite närimishääli informatsioonina, mille alusel kohandada oma kaitsemehhanisme.

Et seda hüpoteesi testida, salvestasid teadlased lehtedest toituvate röövikute närimishäält ning mängisid seda hiljem erinevatele taimedele.

Kui taimi närivad päris röövikud, siis vabastavad müürloogad sinepiõli, mis on looduslikuks tõrjevahendiks.

On huvitav, et taimed asusid sinepiõli vabastama ka siis kui nad kuulsid salvestisi röövikute närimishäältest.

Samas ei asunud nad sinepiõli vabastama muude, suvaliste salvestiste peale.

See näitab, et taimed suudavad reageerida erinevate kahjurite poolt esitatud erinevatele närimisest tingitud vibratsioonidele – kuna juba ainuüksi sellest informatsioonist piisab, et taim suudaks välja selgitada kahjuri tüübi.

Vabatõlge artiklist „Plants can see, hear, smell, and respond to threats“

Natural News

http://www.naturalnews.com/049852_plant_senses_insect_predators_natural_defenses.html